KASUTUS JA HOOLDUSJUHEND GLASUURPOTT AHJULE
Ahju kasutamist tuleb alustada ahju kuivatamisest, mis on kestva ahju saamiseks kõige tähtsam etapp. Ahju kuivatamine kestab 12 päeva alustades ahju valmimise hetkest. Kuivatamiseks tuleb ahjus kütta iga päev, 2-3 korda päevas, mitte tihedamini kui iga 3 tunni järel, pottsepa poolt ette näidatud koguses kuivi puupilpaid. Soovitatavad kütmise ajad on hommik, lõuna ja õhtu. Kogu kuivatamise perioodi vältel tuleb ahju alumine uks ja siiber hoida avatuna, kusjuures liigutades siibrit korra päevas, et see kuivamisel kinni ei kiiluks. Ahju ehitamiseks kulub u 150-200 l vett (oleneb ahju suurusest), mille peab sissekütmisega välja kuivatama. Ahju ei tohi jätta antud perioodil kütmata, siis ahi ei kuiva ja on oht ahi hiljem lõhki kütta. Ahju peaks kütma üks konkreetne isik, soovitatavalt omanik ise, keda on instrueeritud ahju õigesti kütma. Kõrvalised isikud näiteks: töömehed või külalised ei tohiks ahju kütta, kuna neid ei ole korralikult instrueeritud ning võib tekkida ülekütmise oht (eriti ahju kuivatamise, sissekütmise perioodil).
Ahju kütmine
(peale kuivatusperioodi lõppemist)
Esimesel korral kütta ahjus 4 keskmist halgu, järgmisel päeval 5 halgu. Iga päev lisandub uus puuhalg niikaua kuni ahi täis. Ahjus köetakse korraga üks küttekolde täis kuivi puid (1 sületäis) täielikult avatud alumise tuhauksega. Puud peavad põlema korraliku leegiga, mitte liiga tugeva (sinise) leegiga ega ka väikese leegiga vindudes. Puude ühtlase põlemise tagamiseks tuleb puid kütmise ajal vastavalt vajadusele segada. Ahju köetakse kuni puud on muutunud ühtlaselt hõõguvaks söeks ja ei ole enam näha leeki. Veendumaks, et kõik puud on põlenud, tuleb süsi segada roobiga. Ahi tuleb sulgeda (ahju välimine uks ja siiber) hõõguvate sütega. Lastes söel ära kustuda, läheb soe korstnasse ja ahi ei salvesta piisavalt soojust.
Ahjus köetakse korraga ainult üks küttekolde täis puid, puude lisamine ja kaks korda järjest kütmine on keelatud- tekib ülekütmise oht!
Ahju välispind läheb soojaks alles peale kütmist, saavutades maksimaalse temperatuuri 0,5 kuni 1,5 tunni möödudes.
Rohkema sooja saamiseks tuleks ahju kütta tihedamini, mitte ühe korraga rohkem.
Uuesti tohib ahju kütta peale ahju jahtumist. Soovitatav on kütta leiget ahju, siis kulub ahju soojendamiseks vähem puid.
Küdevat ahju ei tohi mitte kunagi jätta järelvalveta!!!
Ettevaatust ahju uks muutub peale kütmist tuliseks!!!
Hooldamine
• Glasuurpott ahju välispind on veega pestav. Vuukide murenemisel tuleks tühjaks pudenenud vuuk uuesti täita vuugiseguga.
• Ahju lõõre tuleb seest puhastada üks kord aastas enne küteperioodi algust.
• Lõõride puhastamist teostab korstnapühkija.
• Kütja peab regulaarselt, tihedusega, vastavalt vajadusele, tühjendama küttekollet tuhast.
• Tahmanud klaasi saab puhastada tuhaga. Niisutage majapidamispaber ja võtke sellega tuhasahtlist veidi peent tuhka ning hõõruge kergelt klaasi tahmunud kohta. Puhastage klaas seejärel niiske majapidamispaberiga ja kuivatage lõpuks hoolikalt.
• Ohutuse tagamiseks tegelge tuhaga ainult siis, kui ahi ja tuhk on täielikult jahtunud.
• Küttematerjalina võib kasutada ainult looduslikku puitu. Põletada ei tohi muuhulgas
peensütt, peenetükilist hakkpuitu, koore- ega laastplaaditükke, niisket ega puidukaitsevahendiga töödeldud puitu, paberit ega pappi (v.a tule süütamiseks).
TE EI TOHIKS KUNAGI KASUTADA:
• Rohelist või niisket puitu: puit, mis on roheline või liiga
niiske alandab seadme soojuskasumit ja põhjustab ukse
klaasosade, sisemiste osade ja lõõri tahmakihiga
kattumist.
• Taastatud puitu: töödeldud puidu (vineeritükid, värvitud
puit jne) põletamine kiirendab süsteemide tahmakihiga
kattumist ja põhjustab ülekuumenemist.
Roheline ja taastatud puit võivad põhjustada korstna
tulekahjusid.
Jäätmete põletamine on emissiooniseaduse kohaselt keelatud.
Jäätmete põletamisel tekkivad heitgaasid võivad kahjustada Teie tervist ning kaminahju ja korstna šamott- ja metallosi.